Anzori Barkalaja, teksti koostaja: Igal rahval on oma loomiselugu, mis annab pildi maailma tekkimisest siia ilma. Läänemeresoomlastel, sh eestlasteks kutsututel on neid tervelt kolm. Järjekordse gaudeamuse tarbeks saigi üks neist, vast tuntuimgi, välja valitud ja tarvitatavaks kohandatud.
Ei tasu end lasta heidutada loo pikkusest, vanemal ajal oligi inimestel rohkem aega, seda nii süvenemiseks kui ka peensuste läbitunnetamiseks. Pikad regirütmilised tekstid olid meil ka trummi asemel, et meeleuitamisele kaasa aidata. Tänaselgi päeval on see täiesti asjakohane, seda kas või argielu hallusest ajutiseks pagemiseks, sest see viis pole tervisele ega rahakotile nii laastav kui põletatud viin või kasiinomängud.
See lugu on meie parimate rahvalaulikute traditsioonide järgi rahvalaulude pikematest või lühematest tükkidest kokku sobitatud. Rahvalaulu kokkupanek ja lahkamine meenutabki oma loomult näiteks Tiibeti liivamandalate kokkupanemist ja laialipuistamist. Samuti on oluline teada, et meie esivanemad polnud ühtigi nii naiivsed, kui teaduslik arenguusk neid meile ette kujutab. Seetõttu on nähtavate ridade ja kujundite vahel terve hulk pilte ja teadmisi, mis tolle aja lauljate-kuulajatega oli loomuldasa kaasaskäiv, kuid praeguseks ajaks ebateadvuse tasandil vaevalt aimatav. Uku Masingul oli näiteks kindel tunnetus mere pühkimise kujundi, kui uute asjade loomise rituaalse iseloomu kohta, hoolimata sellest, mida õppinud folkloristid sellest arvasid noorte tüdrukute kosjafantaasiatega seoses. Samamoodi on peaaegu kadumas värvisümboolika tähendus, millest saab aimu veel vanu loitsutekste lugedes ja mis ka loomiseloos täiesti ehedal kujul esineb. Selle loo värvikombinatsiooniks on valitud punane-sinine- kollane, rõhuga punasele, mis on märgistab sündimise kulgu. mõned ootavad võib olla harjumuslikult kollase või kullase rõhutamist ja valimist, kuid paraku on see suretamisloitsu värvikood ja meie rahvaarvulisi tõsiasju arvestades poleks see valik vast hetkel kõige sobilikum.
Ka loodavate nähtuste ja olendite puhul on meie valik olnud variantide poolest rikkalik. Truuks on jäädud ka Gaudeamuse kui muusikasündmuse iseloomule. Seega ei looda seekord päikest, kuud ega tähte, vaid pigem erisuguseid tegijaid, mis tipnevad laulikuga. Ja et anda kogu loole põhjamaiselt korduva tsükli iseloom, jõuab laul otsaga jälle uude algusesse tagasi, nagu (elu)kiige kaar eeskuju ette annab. Head kiikumist!