Jaanus Randma pöördumine
Möödas on üle kahe kuu sellest päevast, mil oma etteaste tegime Vilniuses Kalnu pargis Gaudeamuse raames.
Olen seda esinemist eneses laagerdanud ja jõudnud selleni, et ka Sinuga seda jagada. Esmalt olen ülimalt tänulik neile, tänu kellele osutus mul võimalikuks selles protsessis kaasa rääkida, sest sellisel kogemusel on väärtust, enese ja teiste arvestamist. Pean tunnistama, et jõudes protsessi käigus selleni, kus esmalt tutvusin “Loomisloo” libretoga ja hiljem helilise pildiga, küsisin endalt, kas olen selleks valmis, et seda sama vääriliselt teha nagu seda olid teinud Anzori ja Tauno.
Tagantjärgi võin öelda, et olen sellega peaaegu rahul. Kuigi midagi jääb kriipima.
Ei mitte, et Sina tantsija oleksid midagi halvasti teinud, vaid mina ei suutnud seda sulle piisavalt õigeaegselt ette sööta, et sa selle täielikult ära oleksid seedinud. Tehes Teiega tööd veendusin ma, kui erinevad on meie rühmad just uue ja mitte tavapärase repertuaari omandamisel.
Ma ei hinda tantsija juures ainult oskust talle ettenäidatud sammude järeletegemist, vaid ka tema sisemist mõistmist miks ja milleks ta seda teeb ja kas see jõuab ka vaatajani.
Ettevalmistavas protsessis meeldis mulle Teie töökus, otsekohesus ja kannatlikkus.
Kiidusõnad Teie juhendajatele nende abivalmiduse ja kaasamõtlemise eest.
Tänan veelkord Maarjat, Virvet, Angelat, Rauli ja Indrekut mulle väga vajaliku abi ja toetuse eest.
Meie ühiskontsert Vilniuse Raekoja platsil läks igati korda, nautisin seda täiel rinnal.
Kui avaneb veel kord võimalus Teiega midagi koos teha, siis mina olen selleks valmis, sest tunnen, et ka teil on midagi öelda ja avastada on veel oi-oi kui palju.
Luban, et “püksikummi” me enam venitama ei hakka.
Teid siiralt tänades,
Jaanus
